Ringmajandus vs lineaarmajandus

15.märts 2021

Lineaarne majandusmudel ei ole jätkusuutlik lahendus, tekitab palju kasutuid jäätmeid, ei suuda tagada inimeste ja keskkonna heaolu ning ei vasta tänapäevase ühiskonna vajadustele pikemas ajavaates. Näiteks pakendid. Mind isiklikult ajavad hulluks mõndade riikide pakendamine, nt jaapani, neil on tooted imelikult ebavajalikult pakendatud, näiteks juurviljad ilma kooreta plastikus, või isegi koos koorega mingi kookos.

Ringmajanduses teevad tootjad tooteid taaskasutatavateks. Näiteks on elektriseadmed konstrueeritud nii, et neid on lihtsam parandada. Tooteid ja toorainet taaskasutatakse ka nii palju kui võimalik. Näiteks taaskasutades plasti graanuliteks uute plasttoodete valmistamiseks. Ringmajanduses koheldakse oma ümbrust vastutustundlikult.

“Ringmajandus on hea võimalus muuta keskkonnaaprobleemid majanduslikeks võimalusteks, millest võidavad nii keskkond, tarbija, ettevõtja kui ka riik.”

Toodete näiteks võib ka tuua Neulari, mis on üks minu rühma välja valitud 2020 aasta EDA nominentidest. See oli revolutsiooniline uus ehitusmaterjal, mis on 100% taaskasutatud ja mida saab 100% taaskasutada.

Ühesõnaga

Lineaarne majandusmudel on "tooda-tarbi-viska minema"

Ringmajandus on "tooda-tarbi-paranda-taaskasuta"

Üleminek ringmajandusele vajab muutusi kogu toote väärtusahelas alates toote disainist kuni uute ärimudelite ning tarbimisharjumusteni. Selleks on vaja ettevõtete omavahelist koostööd ning rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis loovad märkimisväärseid võimalusi uute turgude ja partnerluste loomiseks.